Töös lähtutakse ettevõtte sisekorraeeskirja kõrval ka eetilistest põhimõtetest. Eetikakoodeks on ette nähtud ka juhiabidele.
Kutsestandardit on vaja, sest ühiskonnaelu on muutunud keerulisemaks, seadused selle kohta ei ole tõhusad ja ebamäärane on ametnike maine avalikkuse ning eriti meedias silmis. Ametnikus (ka juhiabis) nähakse sageli inimest, kes soovib vaid suurendada asutuse mõjuvõimu ja autoriteeti ega hooli avalikust huvist. Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt eetika (moraalifilosoofia) kontekstis.
Mõistel “eetika” on mitu tähendust. Argises kõnepruugis langeb see kokku mõistega “moraal” ja “kõlblus” (mis on sünonüümid). Kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Enamasti ei tehta olulist vahet “eetikal” ega “moraalil”. Mõlemad tähistavad hea ja halva, õige ja vale põhimõisteid. Kui moraal arvestab viimastega käitumises, on eetika ülesanne neid mitmesugustes seostes uurida. Keelekasutuse seisukohast tuleks eelistada “eetikat” üldisemate seoste puhul (näiteks avalik eetika, tööeetika jt). Moraal aga sobib paremini üksikisiku käitumise iseloomustamiseks (näiteks moraali koodeksi kõik normid jm).
Sekretäritöö eetikakoodeks
Käesolev koodeks tagab Eesti Juhi Abi Ühingu liikme töö eetilisuse ja on vastu võetud tegevus- ning hoiakukujundajaks ühingu üldkoosolekul 12.10.1994
Eetikakoodeksi järgmine on kohustuslik kõigile Eesti Juhi Abi Ühingu liikmetele ja soovitatav ka ühingusse mitte kuuluvatele sekretäritöö tegijatele. Ühingu liikmed lähtuvad arusaamast, et sekretäri, juhiabi töö on professionaalne tegevus, mis aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seotud probleeme ning kindlustab ettevõtte edukuse.
Kutsestandardit on vaja, sest ühiskonnaelu on muutunud keerulisemaks, seadused selle kohta ei ole tõhusad ja ebamäärane on ametnike maine avalikkuse ning eriti meedias silmis. Ametnikus (ka juhiabis) nähakse sageli inimest, kes soovib vaid suurendada asutuse mõjuvõimu ja autoriteeti ega hooli avalikust huvist. Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt eetika (moraalifilosoofia) kontekstis.
Mõistel “eetika” on mitu tähendust. Argises kõnepruugis langeb see kokku mõistega “moraal” ja “kõlblus” (mis on sünonüümid). Kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Enamasti ei tehta olulist vahet “eetikal” ega “moraalil”. Mõlemad tähistavad hea ja halva, õige ja vale põhimõisteid. Kui moraal arvestab viimastega käitumises, on eetika ülesanne neid mitmesugustes seostes uurida. Keelekasutuse seisukohast tuleks eelistada “eetikat” üldisemate seoste puhul (näiteks avalik eetika, tööeetika jt). Moraal aga sobib paremini üksikisiku käitumise iseloomustamiseks (näiteks moraali koodeksi kõik normid jm).
Sekretäritöö eetikakoodeks
Käesolev koodeks tagab Eesti Juhi Abi Ühingu liikme töö eetilisuse ja on vastu võetud tegevus- ning hoiakukujundajaks ühingu üldkoosolekul 12.10.1994
Eetikakoodeksi järgmine on kohustuslik kõigile Eesti Juhi Abi Ühingu liikmetele ja soovitatav ka ühingusse mitte kuuluvatele sekretäritöö tegijatele. Ühingu liikmed lähtuvad arusaamast, et sekretäri, juhiabi töö on professionaalne tegevus, mis aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seotud probleeme ning kindlustab ettevõtte edukuse.
Sekretär, juhiabi on
• teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; ta esindab alati ning igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni
• väljas juhtide, klientide ja kolleegide huvide eest, peab kalliks nende nõudmisi ja soove, jäädes igas olukorras usaldusväärseks ning väärikaks
• kompetentne, tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi
• omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis
• sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev;
Peab alati meeles, et
• ei tugine organisatsioonile osaks saanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti
• ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada
• olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida
• klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega
• tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks;
Hoidub alati
• ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest
• kahjustamast oma organisatsiooni mainet
• liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest
• eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes.
• teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; ta esindab alati ning igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni
• väljas juhtide, klientide ja kolleegide huvide eest, peab kalliks nende nõudmisi ja soove, jäädes igas olukorras usaldusväärseks ning väärikaks
• kompetentne, tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi
• omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis
• sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev;
Peab alati meeles, et
• ei tugine organisatsioonile osaks saanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti
• ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada
• olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida
• klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega
• tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks;
Hoidub alati
• ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest
• kahjustamast oma organisatsiooni mainet
• liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest
• eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes.